Wikia

International Auxiliary Languages

Sekay Til

Talk0
550pages on
this wiki

Contents

PriskriboEdit

Sekay Til es un projekte de non-euroklonik konstruktat lingua, e li baze de it es li omna linguas in li munde.

Du linguas pova haver por un koncepte du paroles, kel sona simile pro 3 kauzes:

1) Un parol, kel devena de komun pra-lingua.
Exemple: anglik: cat; germanik: Kater: amba devena de proto-germanik *kattuz.

2) Kaze de pruntat parol:
Parol "computer" existe in multa linguas pro ke it es pruntat del anglik.

3) Hazarda koincido:
Hispanik mirar - spektar e japonik miru kun simil signifik - spektar, vider - es simil nur hazarde.

Li triesma kaze es uzat in Sekay Til. Por trovar tal pares de hazarde komuna paroles, li sciental etimologia deve eser suficiante evoluat, ergo deskovracione de Sekay Til no esev posibla exemplim 100 yares ante nun.

In li prim foy li idéa de Sekay Til esev proklamat che li forum posta_Mundi 17 de mart, 2011.

Sekay Til ankor es un lingua sin gramatika e ankor es trovat nur cirka 20 paroles:

ParolesEdit

(1-20)Edit

1. sekay- munde;

Orient:

Japonik: 世界 (ja) (せかい, sekai)
Min Nan: 世界 (sè-kài);
Korean: 세계 (ko) (segye) (世界 (ko))).

Okcident:

Scottish Gaelic: saoghal (gd) - Old Irish: saegul (“vivtempe, munde”) < Latin saeculum.
Ex "English-Interlingua dictionary": WORLD adj mundial; n (earth) mundo; (fig.) seculo

2. til - lingua

In tyurki linguas:

Azeri: dil; Bashkir: тел (tel);Crimean Tatar: dil; Dolgan: тыл (tıl); Gagauz: dil; Karachay-Balkar: тил (til); Karakalpak: til; Kazakh: тіл (kk) (til); Khakas: тіл (tíl); Kumyk: тил (til); Kyrgyz: тил (til); Nogai: тил (til); Shor: тил (til); Suda Altai: тил (til); Tatar: tel (tt), тел (tt); Yakut: тыл (tıl).


In Germanik linguas:

Afrikaans: taal; Dutch: taal (nl); Limburgish: taol; West Frisian: taal.

3. mira - spektar, regardar

Japonik: 見る (ja) (みる, miru) (anke - vider), 観る (ja) (みる, miru)

Hispanik: mirar (es)

4. fay - fayre

Lao: ໄຟ (lo) (fai); Cantonese: (fo2);

Anglik: fire; Germanik: Feuer (de);

5. harashó! - bon! (exklamo kel signifika konsento)

Rusik: хорошо (kharashó);

Koreik: 글쎄 (geulsse - latinik transliteracion, ma es pronunciat tre simile a "karasó")

6. yoy -bona

Japanik: 良い (ja) (よい, yoi);

Hungarik: (hu)

7. akon -nun

Bengali: এখন (bn) (êkhôn), Persian: اکنون (fa) (aknun), Urdu اکنون (ur) (aknūn)

Nahuatl: axkan (nah)

Romanian: acum (ro)

8. hauz - dome, edeficie

Hungarik: ház (hu) - de Proto-Finno-Ugric *kota. Kognates inklude Estonian kodu e Finnish koti.

Anglik house - From Middle English hous, hus, from Old English hūs (“dwelling, shelter, house”), from Proto-Germanic *hūsan (compare Dutch huis, German Haus), possibly from Proto-Indo-European *(s)keus-, from *(s)keu- 'to hide'.

9. arde - sule, grunte, Tera

Arabik: ض (ar) ('arD);

Dutch: aarde (nl); Germanik: Erde (de)

10. pu - flore

Bengali: ফুল (bn) (phul); Gujarati: ફૂલ (phūl); Malayalam: പൂവ്(pūv); Santali: ᱯᱷᱩᱞ (phul); Tamil: பூ (pū); Urdu: پھول ur(ur) (phūl);

Hawaiian: pua

11. mey - bela

Mandarin: (cmn) (měi);

Afrikaans: mooi; Dutch: mooi (nl); West Frisian: moai,

12. shep - bela

Hungarian: szép (hu);

Vietnamese: đẹp (vi)

13. strana - stranja

Italian: strana (it) f - dal latino "extraneus"

Rusik: странная (ru) (stránnaja) f - es parenta a litinik sternō, ma no a extraneus, vide etimologia che http://ru.wiktionary.org/wiki/странный

14. mani - multa

anglik: many;

koreik: 많은 (ko) (manh-eun)

15. su - lakte

Mongolian: сүү (mn) (süü)

Vietnamese: sữa (vi)

16. bæd - mal

Anglik: bad [bæd]

Persian: بد (fa) [bæd]

17. göra - facer

Swedish: göra (sv); Danish: gøre (da); Icelandic: gera (is), gjöra (is); Norwegian: gjøre (no); Swedish: göra (sv);

Nepali: गर (ne) (gara), es parenta a Hindi: करना (hi) (karnā); Urdu: کرنا (ur) (karnā)

18. Chori - birdo, ucelo, avie, fogle

Basque: txori (chori) (eu)

Japonik: (taxonomik grupe) 鳥類 (ja) (ちょうるい, chōrui)

19. Mek - mola

Czech: měkký (cs); Poloni: miękki (pl); Serbo-Croatian: Cyrillic: ме̏к (sh); Roman: mȅk (sh); - etimologie de Proto-Slavic *mękъkъ, es parenta a Greki μάσσω - Probably from *μακιω, from Proto-Indo-European *menk-, *menh₂ǵ. Cognates include Sanskrit मचतो (macate), Latin mācerō, and Old English macian (English make).

Icelandic: mjúkur (is) m., mjúk (is) f., mjúkt (is) n; Swedish: mjuk (sv); - etimologie: Common Germanic *meuk-, from Proto-Indo-European *meu-g- "slimy, slippery".

20. sho (o forsan sol) - sal

Japanik: (ja) (しお, shio)

Hungarik: (hu) /ˈʃoː/

Posible isto es sol, if (ko es versimile) Suomi suola e Estonian: sool kun Hungarik: no es pruntat ex Hindeuropean linguas, ma etimologia no es klara.

(20-40)Edit

21. chao - saluto

Vietnamana: chào

Italiana: ciao

(trovita da Partaka)

22. bake - koline, mikri monte

Danish: bakke, Swedish: backe (sv)

Fijian: buke, Indonesian: bukit (id), Malay: bukit, Maori: puke

23. i - e (Esperanto: kaj)

Rus, Bulgar, Makedon, Serb: и /i/, Poloni, Kroat, Slovak, Czech: i - de Proto-Slav: *i, de Proto-Indo-European: *h₁ey.

Hispan, Asturian: y, Catalan, Ladino, i - de Latin: et, de Proto-Indo-European: *éti.

24. Midzu - aqua

Japon: (ja) (みず, mizú)

Bantu linguas:
Adioukrou: mídʒ̀
Swahili: maji (sw);Bondei: mazi; Bungu: amazi;Chichewa: madzi;Comorian: madji; Doe: mazi; Embu: manji; Fipa: amanzi; Gwere: maizi; Hangaza: amazi; Jita: amanji; Kalabari: minji; Kanufi: mìsid; Kara: amanji; Kinyarwanda: amazi; Kirundi: amazi; Kisi: masi; Kongo: maza; Kwere: mazi; Lambya: amizi; Logooli: amaazi; Lozi: mezi; Luganda: mazzi; Luguru: matsi; Lunda: meji; Luyia: madzi; Makhuwa: 'máási; Makonde: medi; Malila: aminzi; Mambwe-Lungu: amanzi; Matengo: masi; Matumbi: mase; Ndali: mishi; Ndamba: machi; Ndengereko: masi; Ngindo: machi; Ngoni: manji; Ngulu: mazi; Nilamba: maaze; Nkoroo: mindi; North Ndebele: amanzi; Northern Sotho: meetse; Nyakyusa: amisi; Nyambo: ameizi; Nyamwezi: minzi; Nyankole: amaizi; Nyasa: masi; Nyaturu: maji; Nyiha: aminzi; Nyoro: amaizi; Rufiji: mase; Rukiga: amaizi; Rungwa: amanzi; Shambala: mazi; Siska: maji; Sotho: metsi; Sukuma: minzi; Sumbwa: minzi; Taita: machi; Tumbuka: maji; Wanda: minzi; Yao: meesi; Zigula: mazi; Zinza: amaizi; Zulu: amanzi

25. leta - flugar, volar

Macedon: лета (mk) (léta); Czech: letět, létat; Rus: лететь (letét’); Slovak: lietat'; Slovene: leteti;

Suomi: liitää; lentää; Estonian: lendama.

26. feng - vente (segun Partaka)

Chini feng,

Latini vente

27. obrigado - danko, mersi

Portugali obrigado, Japoni arigato

28. mahia - magia

Hispanik pronuncie de magia /mahia, maxia/,

Japoni maho

29. ona - femina

Japoni ona,

Slavik feminin personal pronomine ona

30. plata - pekunie, mone

Hispanik (precipue in Amerika) plata - argente e anke pekunie,

Slavik plata - pago (kun aparta etimologia)

31. shlange - serpente

Germani schlange,

Shor chilan (kun variantes yilan, jilan, elan etc. in altra Tyurki linguas)

32. tele - kontar

Dani taelle, Niderlandi tellen, anke in kelka altri Germanik linguas

Mongoli tooloh, anke simile in Kalmyk

Advertisement | Your ad here

Photos

Add a Photo
710photos on this wiki
See all photos >

Recent Wiki Activity

See more >

Around Wikia's network

Random Wiki